Ma satun viimasel ajal järjest enam kokku inimestega, kes ei austa ennast. Nad arvavad, et pole midagi väärt. Seetõttu on neile ka üsna võimatu ligi pääseda, neil on otsekui "kilp", millest on raske läbi saada.
Seda kipuvad ära kasutama teised, kes on harjunud elusolenditega manipuleerima, panema nad seda tegema, mida nad tahavad. Ja kui manipuleerija ära tüdineb, lahkub ta selle inimese juurest, keda manipuleeris, ning jätab ta täiesti psüühhiliselt hävitatuna maha. Pärast seda läheb manipuleeritul mitmeid kuid, ehk isegi aastaid, et uuesti "terveks" saada. Ja isegi siis pole ta päris korras, see mõte, et tema pole midagi väärt, jääb tema mõistusesse igavesti sisse...
30 April, 2010
28 April, 2010
25 April, 2010
Afraid of hights
Üks mu balletikoolikaaslane, kellega ma päris hästi läbi saan, pidas täna Nõmme Seikluspargis sünnipäeva.
Ma proovisin ühte rada.
Mitte. Kunagi. Enam.
(mitte midagi kohutavat tegelikult ei juhtunudki)
Ma proovisin ühte rada.
Mitte. Kunagi. Enam.
(mitte midagi kohutavat tegelikult ei juhtunudki)
22 April, 2010
MP4-üleminek-kõrvaklapid
Mu MP4 on üliväikese kõrvaklappide auguga, mis tähendab, et peaaegu ühedki ei sobi sinna. Seetõttu on seal vaja üleminekut, mis mul aga paar kuud tagasi katki läks. Ühesõnaga kasutasin ma mõnda aega mingisuguseid mitte kõrvas püsivaid ja muidu kahtlaseid MP4ga kaasatulnud kõrvaklappe. Aga eile oli lõpuks jälle poes müügil üleminekud (need olid enne juba väga pikka aega otsas), mis tähendab, et nüüd ma saan normaalselt muusikat kuulata. :)
19 April, 2010
Paanika, oh paanika
Täna umbes 14.30 logis üks mu balletikoolikaaslane MSNi sisse ja küsis: "Kuule, kas sul mitte proov praegu olema ei peaks?"
Jah, pidi küll olema. Helistasin õpetajale, ta oli küll üsnagi kurb selle peale, aga tänas, et ma vähemalt helistasin ja ütlesin, et unustasin.
Uff. Mul on viimasel ajal mäluga mingid tõsised probleemid...
***
Mul on tunne, nagu mul oleks vähemalt nädalat vaja, et välja puhata. Kusjuures ma nagu magaks piisavalt, aga ikka olen täiesti väsinud. Nii absurdne on lihtsalt kuskil bussis istudes tunda, et silmad kinni vajuvad...
Jah, pidi küll olema. Helistasin õpetajale, ta oli küll üsnagi kurb selle peale, aga tänas, et ma vähemalt helistasin ja ütlesin, et unustasin.
Uff. Mul on viimasel ajal mäluga mingid tõsised probleemid...
***
Mul on tunne, nagu mul oleks vähemalt nädalat vaja, et välja puhata. Kusjuures ma nagu magaks piisavalt, aga ikka olen täiesti väsinud. Nii absurdne on lihtsalt kuskil bussis istudes tunda, et silmad kinni vajuvad...
Subscribe to:
Posts (Atom)