Ta hakkas juba märtsi alguses järjest kõhnemaks jääma. Ükskõik, kui palju ma teda ka eraldi ei toitnud, juurde Mia ei võtnud. Täna läksin tavapäraselt rotipuuri juurde. Dianne, Faith ning Gabrielle tulid ukse peale vastu, Mia aga mitte.
Kutsusin teda mitu korda, siis otsustasin, et pistan käe nende pessa ja vaatan, ega Miaga midagi valesti ei ole. Ta vaevu hingas ja ei suutnud peaaegu üldse liigutada...
Proovisime emaga teda veel päästa, kuid ei õnnestunud. Poeroti kohta on need kaks elatud aastat ju päris palju.
Lasin tal enda viimased elu hetked mu peos olla, et ta tajuks minu lähedust. Kell 14.15 oli ta surnud.
1 comment:
RIP :(
Ta sõi nii armsalt kurki...
Post a Comment