Ma olen jälle mures... Ma pole enda iseloomuomadustega rahul. Ometigi ei oska/taha ma ka ennast nii palju muuta, et oleksin selline, nagu minu meelest sobilik oleks.
Viimasel ajal olen nimelt hakanud mõtlema, kas mitte põhjus, miks paljud minuga lähemal tutvumisel "põgenevad", pole see, et ma olen mõnes mõttes... väga, väga obnoxious. "Spoilt kid" tüüpi. Ma teen seda küll pigem naljana, kuid see hakkab järjest muutuma üheks mu iseloomu osaks... ja ma kardan, et see ei meeldi inimestele, kellega suhtlen. Ma kardan, et ajan nad enda juurest ära, kuna nemad ei võta seda naljana ja... oeh.
I... am not sure if it was a right idea to write anything here after all. I can't finish my thoughts in here. That's why I stopped blogging at first, wasn't it?
May 31st
I wrote about it somewhere else and I managed to describe much it better.. well, after all, this time it was meant only for me so I didn't feel so restricted.
"Kommenteerisin ming hetk, et tundub, et seal pargis on põhiliselt wannabe lolita tibid, kelle järel veetakse siis nende poisse kes on enam-vähem kästud sinna tulema. Lisasin, et nad on umbes sama käskivad nagu mina. Naljaga. Rauno nõustus.. oeh. I guess I am pretty ordering? :/ Jama.
Väsisin ära ja lõpuks hakkasime Sonjaga minema. Vajusin kohutavalt ära, kuna see asi hakkas kummitama.
Tulid mõtted, et võib-olla see ongi üks põhjus, miks paljud inimesed minuga suhtlemise lõpetavad. Kuna ma olen väga käsutav ja.. noh, obnoxious. Seda viimast teen ma pigem naljana ja ma olen seda vist osalt Sunnylt üle võtnud, kuna see on ju nunnu, kui tema seda teeb.. aga võib-olla teen ma seda liialt üle ja inimesed arvavad, et olengi põhiliselt selline? Oeh. Selline "spoilt kid" tüüpi."
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment