GAAH. Ma ei jaksa enam. Enam? Jälle.
Mul on raske kirjutada, sest mõtted tulevad vaid ratsionaalsuse kadumisega ning need hetked on üürikesed. Hetkel.. vist.. pole ma väga ratsionaalne. Huvitav, kaua see kestab.
Mõtlesin selle postituse tõlkida ümber hexadecimal'i, kuid jätan selle vist nii. Las olla. Vahet pole. On küll.
Te olete kõik kadunud. Te kõik, keda ma kunagi usaldasin.. ning mina pole suuteline teist nii kergelt lahti laskma.
Ilmselgelt pole ma keegi, kellega oleks kerge suhelda. Kuid kunagi te ju nõustusite seda tegema?
Ma vajaksin kohutavalt kedagi, kellega nii vabalt suhelda, nagu ma seda teiega sain. Vajaksin nii emotsionaalset kui ka füüsilist lähedust.. viimases annab vist kohati süüdistada ka hormoone, eh.
Oleks vähemalt ükski teist veel alles.. idee poolest ju olete, kuid teist on tunda külmust ja huvipuudust. Ja nõnda kaotan mina suutlikuse teid usaldada.
Idee poolest on tekkinud uued inimesed, kes vist oleksid nõus olema mulle sõbraks. Aga ma ei suuda ega taha neid endale lähedale lasta. Pealegi tõestavad nad ikka ja jälle, et tegelikult ei ole nad sellisena sõber olemiseks, nagu mina seda vajaksin, veel valmis. Mulle loengu pidamine selle kohta, kuidas terve püsida ja kuidas sinu sõber töö ning kooliga hakkama saab, ei aita.. ning mul tekib kohene tõkestus sinu sõbraks laskmise osas. Siiski oled sa veel liiga väike...
Ratsionaalne mõtlemine on tagasi ja keelab mul edasi kirjutada. Las siis hetkel olla.
Kui veider, hetkel pole jäänud enam alles kedagi, kellega ma teaksin, et võin igapäevaselt rääkida.. aga ma igatsen seda, väga. Enda mõtete, tähelepanekute jagamine, inimeste analüüsimine..
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
17 comments:
well you can always talk to me...if you want....I,m not sure if i,m one of you "lost" friends or not....but if I am...then i,m sorry.....unfortunately I have not been in psychological state where I could start conversations myself...
Mu waifu, mida? Kus? Kes? Mis?
Tahad sa sellest rääkida?
ma ei tahaks, aga...
1) "Te olete kõik kadunud. Oleks vähemalt ükski teist veel alles.." - inimesed ei kao, kui sa neid endast eemale ei tõuka.
2) "teist on tunda külmust ja huvipuudust." - inimesed kohtlevad sind nii, nagu sina neid kohtled.
3)"Aga ma ei suuda ega taha neid endale lähedale lasta. egelikult ei ole nad sellisena sõber olemiseks, nagu mina seda vajaksin, veel valmis." - kes ei ole valmis ? kuidas sa saad midagi sellist väita, kui sa neile võimalust ei anna? ... ning nagu sa ise ütlesid, seda ka ei taha - milles siis üldse probleem?
4) loengu pidamine ? - kui keegi sulle nõu annab, tähendab see, et ta hoolib sinust ... vähemalt minu maailmas...
1) Inimesed kaovad ka siis, kui nad üksteisest eemale kasvavad. See on paratamatu, kuigi loomulikult ikkagi kurb.
2) Kohtlen inimesi sõbrana, aga sageli ootavad nad midagi muud ja kui seda 'muud' ei ole, siis jäävad sõbraks vähesed, sest isegi seda teadmata pole nad sõprust soovinudki.
3) Olen võimalust andnud, aga julgen seda aina vähem... sest jah, sageli pole oldud valmis sõpruseks, igatsetud on suhet.
4) Inimene, kes hoolib, kuulab ka minu ära ja püüab mõista, enne kui nõu annab. See, kes mõistmispüüdeta lektorina kõnet peab, ei oska veel hoolida.
1) "lahku kasvamine" on kõige haigem "vabandus" ever. ei ole paratamatu. alati on võimalus rohkem suhelda ja mitte inimesest nii kergelt lahti lasta. endless possibilities.
2)-3)kas 'nad' on sulle öelnud, et tahavad suhet, või on see lihtsalt su ülearenenud kujutlusvõime vili ?
And of course it's sad when friend-ship sinks. Kui ma oskaksin oma mõtteid paberile panna, kirjutaksin katki läinud (sõprus-)suhetest raamatu. OF course it hurts, aga see ei tähenda, et sa ei peaks teistele enam võimalust andma. ja mida tähendab sinu jaoks sõna "suhe" ? kõik mehed ei taha ainult "ühte asja" - ei ole ainult "maha ja taha." - just for the record.
Miks sa oma nime öelda ei julge? Lahkukasvamine pole mitte vabandus, vaid täiesti normaalne selgitus. Inimeste huvid muutuvad ja pole vaja teha ei endale ega teisele liiga, kui huvid on erinevaks muutunud, vaid normaalne on minna edasi.
Sa muutud labaseks. Ma ei ole meestest kunagi niiviisi arvanudki.
Küsimusele ma ei vasta, sest see, kas 'nad' on mulle midagi öelnud või mitte, pole mitte üksnes minu, vaid ka nende jaoks isiklik, seega pole mul õigust sel teemal suvalise isikuga avalikult arutleda.
On võimalik, et oma labasuse kaudu reetsid ennast ja nüüd ma aiman, kes Sa oled. Siit edasi ei vasta ma enam ühelegi Sinu anonüümsele postitusele, vaid kustutan need.
Kes on väitnud, et ma ei julge ? Ma lihtsalt ei näe selleks põhjust/vajadust ... eriti nüüd, kui sa jälle eeldad/arvad/oletad krt teab mida.
Muutun labaseks ? Mismoodi ? Kust otsast on "kõik mehed ei taha ainult "ühte asja"" labane ?
"ei ole meestest kunagi niiviisi arvanudki" - *khm* ma ei tea, kuidas teistega, kuid mina sain su "arvamusega" pihta põhjuse ja põhjendusteta (oled sa oma pisikeses peas selgeks mõelnud, millega ma selle ära teenisin ? btw I wasn't hurt by what you said but how you said it - why you had to humiliate me in front of 30+ people ? - even your 'god' said normal people knows what private conversation (for four eyes only) is)
Olen oma kogemuste põhjal 99% kindel, et mitte keegi 'neist' pole sulle öelnud, et tahab suhet vms, vaid sa jär-je-kord-selt lihtsalt eeldasid/arvasid/oletasid midagi.
I'm not waitin' for any response, so go ahead and delete it
Karel, ole kena, jäta mind lihtsalt rahule. (: Sinuga vaidlemine on mõttetu - on alati olnud, sest sul on väga omapärane maailmataju.
Ma olen igast otsast kena. Kui sa fantaseerimise asemel maailmast silmadega infot hangiks, teaksid seda.
aga ok, nagu soovid.
kuigi oleksin väga häppy, kui seletaksid mulle mõnda privaatsemat kanalit pidi, mida sa "omapärase maailmataju" all mõtled ja millel su järjekordne "arvamus" põhineb, sest, jõuame jälle tagasi ürgaegse teema juurde - me pole ju grammigi suhelnudki.
and btw, would you please delete this... rubbish ?
Eks sõpradest eemaldumine ole mõneti paratamatu - tekivad ühel või teisel uued huvid ja kaovad vanad, muutub maailmavaade ja kaob see tungiv soov suhelda, see läheduse soojus mis teeb sõprusest sõpruse. On muidugi kurb kui kõik niimoodi eemaldunud on. Tõeline sõprus aga jääb ja isegi kui aastaid eriti ei suhelda, tõuseb jälle pinnale.
Mitmed lõigud tekitavad küsimusi, nagu "Enam? jälle.", "Kadunud.. usaldasin ..pole suuteline lahti laskma" ja muudki, aga ma olen kõigest kogemata siia juhtunud ja ei hakka tundmatult niimoodi küsima. Oskan vaid loota et leiad need sõbrad kes tõeliselt olulised on ja nemad leiavad Sind/avastavad et oled neil juba ammu olemas olnud. Kõike paremat.
Aitäh. Kahju, et ma sind ei tunne, tahaksin tunda.
That's always good to hear. Aga ära selles nii kindel ole, ma võin üsna keeruline isiksus olla. Eks see ole ka süüdi tõeliste sõprade vähesuses. Me lihtsalt suudame üksteise veidrustest üle olla (või mitmeid neist lausa nautida) ja awesomeida kõike head ja paremat. Inimesed ja inimsuhted on imelikud, ja ma ise käin ilmselt kergelt imelikemate alla.
But about you. Lugesin Su varaseimaid poste, ja tekkisid samasugused huvitavad seosed nagu viimasegagi. Iseenda analüüsimine ja "quest for a me I'd like to be" on huvitav. Ma ei ütleks "better me", see kipub liiga palju kontekstist sõltuma. Parem kelle või mille jaoks? Ei tea kuidas enamike jaoks on, aga ma ise arvan et enda. Can't really be awesome for others before you're awesome for yourself. Eks oma veidruste pärast on mul endalgi tunne et teatavates seltskondades tuleb liiga palju tagasi hoida või just tundub et teised on veidi liiga segased et kõik saaks awesome olla. See on ka viinud nendest seltskondadest kadumisele. Hah, hakkasin heietama. But in addition to sudden onset of acute dementia in showers I can also get blabbermania when discussing something interesting. Beware!
Keeruliste inimeste hulgast leiab pahatihti paremaid sõpru, kui neid leiaks niinimetatud normaalsete inimeste hulgast, kuna nad oskavad teistest inimestest paremini aru saada.
Sul on taas õigus. And blabbermania is only good, it helps you think of new things, find new connections in your brain. ^^
Tõsi, parimad sõbrad on kõik oma kiiksuga. Kas just alati aru saada, aga omaks võtta imelikkusest hoolimata. Aju on üldse imelik ollus. Kui mõelda nendele hetkele kui järsku millestki aru saad, olemata sellele viimasel ajal mõelnud. Küll teaduslikult tõestatud, et aju tegeleb probleemide lahendamisega ka siis, kui nendele mitte mõtelda, aga siiski imelik. Brr. Äkki on põhjus otsese kontrolli puudumise tajumises. Ja tajumine on üldse imelik teema. Here I go again :) But it's time to be off and deal with some awesome people.
If you feel like discussing all these existential topics or just random madness, you can give me a poke online. Would be awesome to share some deranged philosophy.
*poke* (: But I can't contact you anywhere else, I have no clue who you are.
Hm, I thought I left a little hint two comments up. Happy cracking, shouldn't be too difficult, as the comment that made me think who the heck is the person that's in the friend list of several people I know was written just a few days ago.
Post a Comment