Valetamisest sai ennist päris pikk jututeema. Nii pikk, et tekkis tahtmine sellest edasi mõelda. Näiteks selle üle, millal on inimesele kõige kergem valetada.
Esiteks ilmselgelt siis, kui sa kõneled seda, mida teine soovib kuulda, mis siis, et see tõsi pole (nii näiteks on tõenäoliselt üsna hõlbus valetada, et sa kedagi armastad, kui see keegi väga tahab, et sa teda armastaksid).
Teiseks usuvad inimesed väga kergesti seda, mille olemasolu nad kardavad (eelmise näite paralleel - kui keegi, kes sind armastab, kardab, et sa temast ei hooli, siis on väga lihtne teda uskuma panna, et sa teda ei armasta, isegi siis, kui see tõsi pole).
Ja veel on lihtne valetada neile, kes kõigist ainult head usuvad, olgu põhimõtte pärast või oma loomuse tõttu.
Ja kuna mu üle-eelmise blogipostituse vastukaja ja selle kommentaaride järgi tundus, et me kõik aina valetame, valetame, valetame (^^), siis küsin ma nüüd, kellele neist kolme liiki inimestest valetad sina? Või hoopis kellelegi neljandale liigile?
3 comments:
kõigile, kes minuarvates ei pea teadma tõde
Suurepärane vastus. Ainult et kui mõni neist, kellel sinu maailmanägemise seisukohalt pole tarvis tõde teada, ei peaks kuuluma kolme ülalmainitud liiki, siis ei pruugi ta sind uskuda.
Kurat, see kõlas täpselt nagu Võrno 'Tõehetkes' - suurepärane vastus. :D
Post a Comment