You are hopeful and then you regret, it always is the same.

Milleks lubada midagi, mida täide viia ei suudeta?
Sa lubasid, et sina ei ole selline. Et sina ei käituks iialgi nii. Ning ma tõepoolest juba lootsin seda.
Nojah. Võib-olla sa ei saanud seda kontrollida. Kuid lõpptulemusena oled sa täpselt samasugune, nagu see isik, keda põlgad. Õnnitlused.
Ma ei ole isegi enam vihane. Lihtsalt... pettunud. Ma suudan järjest vähem inimesi usaldada, eriti neid, kes nii käituvad.

*~*

Ma tahaksin kohtuda inimestega, kes mind üldse ei tunne. Kelle silmis ma saaksin luua uue "pildi" endast, ettevaatlikult valides sõnu.
See on vist üheks põhjuseks, miks ma mõnedes foorumites käimise lõpetasin. Mind häiris, kui palju nad minust, mu käitumisest teadsid. Selleks oli üks *köhh* isik *köhh* muidugi ka abiks. Aitäh.
Kuna tõesti... mul on kõrini sellest, kes olin paar aastat tagasi. Ma pole enam see ning mul on tunne nagu mind sunnitaks selle vana käitumismalli juurde lihtsalt sellepärast, et minult seda oodatakse...
Ma olen rohkem kui rahul, et foorumites, kus ma praegu käin, mind peaaegu üldse ei tunta, isegi vanust ei teata. Olgu, ühes neist siiski vanust teatakse.
Mõnes mõttes on mul tunne, et tahaksin jätta kogu oma praeguse elu, kolida mõnele teisele maale ja end täiesti uuesti luua, kohata uusi inimesi ja neile enda varasemast elust üldse mitte rääkida.

*~*

Võib-olla kaotan ma selle blogi ära. Mulle tundub, et on vale enda praeguseid mõtteid nii avalikku kohta üles paisata. See on nagu... Väga isikliku päeviku lauanurgale jätmine.

Why can't I see what's in front of me?

Kui kuulan laule, mida kuulasin kõige enam selle aasta varakevadest suve alguseni, tekivad mul kohutavad külmavärinad. Mulle meenub kõik mida sel ajal tundsin ja mõtlesin. Ma ei taha seda aega enam kunagi tagasi. Ma tean, et mõnes mõttes on mu olukord hetkel isegi hullem, kuna tean rohkem, aga...

On other topic... Pärast pikka haigusperioodi lähen ma nüüd lõpuks pärast talvevaheaega balletikooli tagasi. Ma loodan, et ma teistest väga palju maha pole jäänud. That wouldn't be fun at all...

*~*

Mul on tekkinud viimase aja jooksul tekkinud palju mõttekilde, kuid kildudeks need vaid jäävadki. Ma ei suuda kaugemale mõelda ja ma ei tea miks... Ning blogi on mõttetu kirjutada kui su mõte vaid paari lause pikkune on.

*~*

Uus aasta? Jälle? Alles tuli ju 2010... Ja 2009...
Ma ei salli uusaasta pidustusi. Nagu ka jõule. Kogu see lõbusus, sugulastega kokkusaamine, tundub nii võlts. Kui inimesed päriselt enda sugulasi näha tahaksid, võiksid nad seda ju ometigi teha ka mõnel muul päeval, mitte kogu maailmaga samal ajal. Ma tean, paljud peavad töötama... Ma mõistan, et kõigil on pidevalt kiire, kuid siiski, mõni vaba päev ehk ikka jääks? Puhkepäevadel kasvõi.
Ka uusaasta õnnitlused tunduvad enamasti nii võltsid ja tobedad. "Head vana aasta lõppu ja head uue aasta algust!" Ning niimoodi kümnetele inimestele...

*~*

Nevermind me, mul on lihtsalt terve maailma kallal virisemise tuju.