04 June, 2010

INFJ vs. INFP

Mina olen INFJ. Räägitakse, et see on kõige erilisem sort. Paljud mu sõbrad on INFPd, öeldakse, et neid on maaailmas kõige rohkem. Ma ei mõista, kuidas saab üks olla niivõrd palju erilisem, kui teine. Neil on ju vaid üks asi erinev, ühed on "otsustajad", teised "kohanejad". Kas see üks asi võib tõesti olla nii oluline, et...
Ma ei oska jälle lauset lõpetada. Darn it, mul on täiesti mõttes, et millest kirjutada, ja kui lõpuks arvutisse jõuan, läheb kõik peast minema. Ühesõnaga - another pointless post by :).

6 comments:

N said...

first

Elina said...

seconded ^^

ma ei tea infpidest midagi, aga see on päris huvitav (mõeldes sina/mina tõene ka, abiellume vä? :D

As an INFJ personality, I spent the night before making sure that we had the proper attire. In fact, I emailed the photographer to verify what we were “supposed to wear” and if we should bring “props.” As an ISFP personality, Steven laughed at me and said “so what do you want me to wear?” He knew better than to make fun of my “over-detailing.” :P

kus sa seda kuulsid, et infj eriline on? minu meelest on teid suht palju - ja ms, sa usud jungi teooriaid ja eneseteostust või?

Anonymous said...

kirjuta ükskõik kuhu infj ning see ütleb, et seda on terves maailmas umbes 1-3%

helen hindpere said...

nende protsentidega on üldse nõnda, et peaaegu igale introverdile laob ta tulemuseks üsna väikse protsendi. infp'e peaks ka väga vähe olema. ja nende kohta räägitakse sama juttu.

aga kindlasti on asi ka selles, kus ringkonnas Sa liigud jne. eestis näiteks pole neid introverte midagi nii vähe ning päris suur hulk on neist infp'sid.
infj'sid tean ma ise ka üsna palju, umbes 6-7, kes on seda kindlalt. nad kipuvad jagunema kaheks:
a.) ülikorralikeks (includes my mom, yo!)
b.) ... mitte nii korralikeks.
see b-liik satub enamasti u 17-aastaselt veidi maailmaga vastuollu, kipub punkiks ja gootiks, joob võib-olla mingil ajahetkel liiga palju, aga siis rahuneb järsku maha ja temast saab ülimalt meeldiv isik, kellel on väga palju huvitavaid mälestusi. (s.t. minu jaoks on ta meeldiv muidugi ka siis, kui ta 17-aastaselt kuskil punkris õlut joob ja tasasel häälel räägib, kuidas talle see maailm ei meeldi)
lisaks on infj'del väga armas komme kõike jagada: muusikat, raamatuid, toitu, maailmavaadet, ellusuhtumist, riideid. see on tõesti väga, väga armas.

:) said...

Ma ei kujuta end ülikorralikuna just ette, aga samas ka mitte teatud eas erilise läbustajana, ballett ei annaks selleks võimalustki, sellisel juhul oleks karjääril kriips peal.

Anonymous said...

tegelikult ei räägita nende kohta sama juttu - üldistamine on see praeguse aja suurim kuritegu.